 |
| (foto: dailynewshungary.com) |
Eesti jalgpallikoondise ilusaid kaotusi täis UEFA Rahvuste liiga teekond jätkub täna Ungaris, kus omavahel lähevad kokku C-liiga 2. grupi kaks viimast. Madjaritel on võimalus saata meid "mudaliigasse" ning selle vältimiseks on vaja leida uus Meelis Rooba.
Just Rooba oli väravaautoriks, kui me omavahelistest vastasseisudest ungarlastega 2003. aastal oma ainsa võidu saime. Budapestis peetud matšis tuli tema 86. minuti väravast 1-0 võit mängus, mida Arno Pijpers nimetanud üheks oma parimaks Sinisärkide bossina.
Pärast seda toredat novembriõhtut 15 aastat tagasi on Ungari vastu olnud mitmeid koledaid kohtumisi, mille hulka võib arvata ka oktoobrikuise mängu Tallinnas, kus võit oli nii-nii lähedal, aga samal ajal ka nii-nii kaugel.
Jalgpallijumal aitas resultatiivsusele kõvasti kaasa, aga vähemalt õnnestus seekord need kingitused ikka vastu võtta.
Ungari on Tallinnas ebaõnnestumise järel tänavu kaheksast mängust suutnud koguda vaid ühe võidu ja peab täna hakkama saama peatreeneri Marco Rossita, kellel juhendamiskeeld, seega Sinisärkidel on reaalne võimalus võita endale veel elupäevi juurde.
Kuna Ragnar Klavani ja Karol Metsata kaitseliin on habras nagu portselan, siis loodaks ka näha tõelist surm silme ees suhtumist ja kartmatult ründamist. Ungari pole sel aastal veel ühegi nullimänguni jõudnud ja oleks ütlemata kurb näha - võiks isegi öelda lubamatu -, et see tuleks nüüd. Pafis on kirjutamise hetkel Eesti väravalöömise koefitsient täpselt kaks.
Kui vaadata veel kaugemale, siis on Ungaril alates 2017. aasta algusest vaid kaks nullimängu. Teiste seas on lastud endale ära lüüa Andorral ja Luxembourgil. Dominik Nagy näeb Ungarit hea meeskonnana, aga tulemused räägivad teist keelt. Septembris saadud võit Kreeka üle oli muljetavaldav, aga nagu öeldakse - ka pime kana leiab aeg-ajalt tera. Kuigi sama tuleb kahjuks tõdeda ka Eesti kohta.
Vaikselt hakkavad unustusse vajuma ajad, mil Kostja Vassiljev mängis nagu (väga) vaese mehe Cristiano Ronaldo, lüües peaaegu igas kohtumises värava. Koondis oli valmis hammustama kõiki, kes tee peale ette pandi. Sellest ajast on ka ootused jätkuvalt suured, kuigi Rahvuste liiga D-liigas figureerimine olekski ehk praegu meie jaoks õige koht.
Vana rasva pealt ei venita enam välja. Ungarisse reisinud koondise keskmine vanus on üle 28 aasta ning nimekirjast leiab vaid kaks kutti, kes nooremad kui 25 aastat. Minevikust on küll alati raske lahti lasta, aga tihtilugu pole sellest pääsu. Loodetavasti ei pea me selle mõistmiseks Ungaris taas viite välja võtma nagu kahe viimase külaskäigu jooksul on juhtunud.
Kommentaarid
Postita kommentaar