 |
| (foto: Twitter @eestijalgpall) |
Hoogsalt käima läinud ja palju elevust tekitanud UEFA Rahvuste liigas jõuab laupäeval lõpuks kätte ka meie kord. Eesti jalgpallikoondis alustab C-liiga 2. grupi mänge kodus Kreeka vastu, kes seni Sinisärkide jaoks eelnevas neljas kohtumises jäänud alistamatuks. Aga räägitakse, et ükskord tuleb ikka esimene kord.
Kreeka jalgpall on tänapäeval väga kaugel 2004. aastal EM-tiitli toonud kvaliteedist ning kreeklaste kohalolu C-liigas näitab hästi ära, milline nende mänguvorm pikemat aega on olnud, aga sellest hoolimata võib mullu augustis Pireuses välja mängitud 0-0 viiki pidada Eesti üheks parimaks tulemuseks viimase 24 kuu jooksul.
Olles äsja koos ühes alagrupis mänginud MM-valikturniiril, teavad meeskonnad teineteist väga hästi. Esimese kohtumise võitis Kreeka Tallinnas 2-0, aga nagu peatreener Michael Skibbe on öelnud, siis selles mängus tegi tema meeskonna elu kõvasti kergemaks Vassilis Torosidise väga varajane värav.
Lisaks hiljutistele valikmängudele oleme Piraadilaevaga (konkurentsitult parim hüüdnimi jalgpallimaailmas) kohtunud kaks korda ka sajandivahetuse kandis. Kõigi aegade esimene omavaheline matš toimus 1999. aastal Trikala linnakeses, kus Andres Oper lõi 2-2 viigimängus mõlemad meie väravad.
Teine kohtumine peeti mõned kuud enne Kreeka jaoks kuldseks osutunud 2004. aasta valiktsüklit ja Ateena publiku ees võeti asi palju tõsisemalt käsile, kui juba 1. poolajaga pidi Mart Poom oma selja tagant välja noppima neli palli. Lõppskooriks tuli Kristen Viikmäe ja Indrek Zelinski väravatest 2-4 kaotus.
Kreeka on üks 11-st koondisest, kellega Sinisärgid varem kohtunud vähemalt neljal korral ja jäänud iga kord võiduta. Oleks juba aeg seda muuta, saaks ka antud numbri ilusti ümmarguseks.
Ragnar Klavani eemalejäämine raskendab seisu, aga kaitse poole pealt on praegune koondis üsna hästi mehitatud ja väga suurt draamat ei tohiks sellest teha. Skibbe on kiitnud oma ründajaid, kuid koondis on - sarnaselt kahjuks meile - juba mõningat aega värava all raskustes olnud. Kreeklased on alates eelmise aasta algusest peetud 11 mängu jooksul nulli peale jäänud viis korda. Oma eelmises mängus ei suudetud ära lüüa isegi Saudi-Araabiale, kes MM-il väga nutune välja nägi. Tõsi, vabanduseks 1. poolajal saadud punane kaart ja mitmete debütandite mängitamine.
Samas saab välja tuua fakti, et Kreeka lõi eelmises valikgrupis meie 13-st vaid neli väravat rohkem. 17-st ligi pooled (8) tulid Gibraltari vastu. Piraadid tunduvad hirmuäratavad, aga tegu on ilmselgelt koondisega, mis ei näita hetkel enesekindlat mängu.
Olles eelmisel aastal kokku pannud lausa kaks erinevat kolmemängulist nulliseeriat, võiks meil samal ajal enesekindlust vähemalt oma väravat kaitstes kõvasti olla. Loodetavasti kandub see edasi ka rünnakule. Nagu räägib Siim Luts, siis kehvades ründenumbrites võib süüdistada just enesekindluse puudumist.
Tehnilise poole pealt on Kreeka kindlasti parem meeskond, aga vaimsest võitlusest võiksid sinised mehed võitjatena välja tulla. Seda soodustab ka kodupubliku toetus.
Arvestades mõlema meeskonna seisukorda, siis tuleb tõenäoliselt traditsiooniline väheste võimaluste ja väravatega mäng. Seda näitab ka PAF-i alla 2.5 värava koefitsient (1.41). Kreeka on favoriit (võidukoefitsient 2.04), ent pärast eelmist Tallinnas käiku on teenitud vaid kolm võitu ja kehva mänguvormi jätkumine ei oleks eriliseks üllatuseks. PAF pakub koefitsiendiks 1.78, kui Eesti saab kätte vähemalt viigi. Kui meil õnnestub kreeklased lõpuks viiendas kohtumises uppi lüüa, siis tuleb panus tagasi 4.4-kordselt.
Kommentaarid
Postita kommentaar