 |
| (foto: mountroyalsoccer.com) |
Jalgpallimaailma kihama pannud UEFA Rahvuste liiga on peagi lõpetamas oma esimest mängudeakent ning põnevusega võib ootama jääda järgmist. Uue võistlussarja varju on jäänud aga tõsiasi, et rahvuskoondiste mängude osas ei tehta revolutsiooni vaid Vanas Maailmas. Rahvuste liiga on alustanud ka Ameerikas ning järgneda võivad veel teised regioonid.
CONCACAF (Põhja-, Kesk-Ameerika ja Kariibi piirkonna jalgpalliliit) alustab tegelikult oma tõelise Rahvuste liigaga järgmisel aastal, kuid sel sügisel on käima pandud kvalifikatsioonitsükkel, mille alusel koondised tugevusgruppidesse ära jaotatakse.
Kuna erinevalt Euroopale oli raske sealse piirkonna koondiseid paremusjärjestusse asetada - eriti väikeseid saareriike - siis pandi kõik peale eelmise MM-valiktsükli kuue parima meeskonna (Mehhiko, Costa Rica, Panama, Honduras, USA, Trinidad ja Tobago) ja FIFA keelu alla oleva Guatemala teineteisega mängima. 34 riiki jagati ära nelja tugevuspotti ning kõikidele koondistele loositi igast potist kokku neli vastast.
Kvalifikatsioonitsükli lõpuks liituvad esimesed kuus MM-valikturniiri tugevamatega A-liigas, 16 riiki moodustavad B-liiga ning 12 jäävad C-liigasse. Seejuures on Rahvuste liiga kvalifikatsiooniturniir ühtlasi valikvõistluseks ka järgmise suve CONCACAF-i Gold Cupile, kuhu saavad pileti kümme parimat koondist.
Mõisa peale mänguta koondiste kohtumised on murelapseks olnud igal pool, aga CONCACAF-i puhul on see eriti valus teema olnud, kuna mõned koondised on ühe aasta peale saanud vaid neli mängu. Turniir aitab ka kõige pisematel riikidel saada rohkem mänge ning selle läbi jalgpalli arendada nii riigisiseselt kui kogu regioonis. See on väga oluline, kuna paljud riigid pole FIFA liikmed.
Miniriikidega seoses oli eelmisel nädalavahetusel ka väga vahva lugu, kui vaid 5000 elanikuga Montserrat kahel MM-finaalturniiril mänginud El Salvadorilt peaaegu punkti(d) röövis.
CONCACAF-is mängib teiste seas ka FIFA edetabeli viimane, 211. kohta hoidev riik Turks ja Caicos. Seal on tööd veel vaja kõvasti teha, kuna Kuuba on nende vastu värskelt saanud kirja oma uue rekordvõidu 11-0. Sama on USA Neitsisaarte koondise vastu teinud tõusev Kanada, kes sai rõõmustada 8-0 võidu üle.
Sellised skoorid näitavad hästi ära kuivõrd suur tasemevahe sealses regioonis mängivate meeskondade vahel on ja just selleks ongi vaja praegust kvalifikatsiooniturniiri. Pärast seda, kui kõik on oma "õige" koha leidnud, saab eeldatavasti turniir samasuguse hea hingamise sisse nagu on olnud Euroopas.
Nähes Rahvuste liiga edu erinevates regioonides, võivad ka teised oma võistluse käima lükata. Juba räägitakse Aasia huvist ning lõpuks võib see viia globaalse Rahvuste liigani, mille lõppfaasiks on kõrge klassiga finaalturniir. "Kümnendi pärast võime meenutada 2018. aasta septembrit ja nentida, et jalgpall muutus siis paremuse suunas," kirjutab ESPN.
CONCACAF-i Rahvuste liiga esimese mängudeakna lõpetavad täna/homme kolm matši - Haiti vs Sint Maarten, Curacao vs Grenada ja Saint-Martin vs Guadeloupe.
Kommentaarid
Postita kommentaar