Neymari endine parem käsi leiab end Prantsusmaa väikeklubist


(foto: panenka.org)

Kui Santos 2011. aastal esimest korda pärast Pele ajastut Lõuna-Ameerika Meistrite liiga ehk Copa Libertadorese võitis, siis vedasid meeskonda kaks mängijat - üks neist üsna veidra soenguga ründaja, kes finaali teises mängus Uruguay Penaroli vastu skoori avas, ning teine noor mängujuht, kes aasta varem peaaegu MM-i lennukile jõudis ja keda paljud hindasid toona isegi kõrgemalt. Need kaks - Neymar ja Ganso - on nüüd Prantsusmaal jälle koos, kuigi viimane peab glamuurse Pariisi asemel leppima palju väiksema lavaga.

Eelmisel nädalal läksid lukku Euroopa viimased suured üleminekuaknad ning Pariisist umbes 150km põhja pool asuv Amiens'i klubi rabas vaat, et ühe kogu suve suurima šokktäiendusega - Ganso toodi Sevillast aastase laenulepinguga ära.


Alles mullu oma 116-aastase ajaloo jooksul esimese kõrgliiga hooaja teinud klubi leidis kuskilt kaks miljonit eurot brasiillase aastapalga tasumiseks ning rääkis endale isegi välja ka päriseks ostmise õiguse. Ei teagi, mis on suurem ime - kas see tehing või Amiens'i kahe aastaga tugevuselt 3. liigast Ligue 1 kerkimine.

Pika ajalooga klubi on virelenud finantsprobleemide käes ja näitas end Prantsusmaal viimati tõsisemalt 17 aastat tagasi, mil Strasbourg'i vastu mängiti karikavõistluste finaalis, kuid tundub, et president Emmanuel Macroni sünnilinna meeskond on nüüd valmis endast jõulisema märgi maha jätmiseks.

Amiens tegi täitsa viisaka debüüthooaja kõrgseltskonnas, kui 20 meeskonna konkurentsis platseeruti 13. kohal. Turvaliselt aitas ellu jääda tugev hooaja lõpp, kui viimasest 13-st mängust kaotati vaid kolm. Tänavu alustati kahe kaotusega, ent sellele vastati kena 4-1 võiduga Reims'i üle ning läinud nädalavahetusel saadi võõrsilt võitlustlik viik Saint-Etienne'i vastu. Siis veel Gansota. Võib arvata, et kõigi eelduste kohaselt tuleb 28-aastase mängujuhi debüüt pärast koondiste pausi Lille'i vastu.



Neymarist kaks aastat vanem mängumees pallis kodumaal pikalt veel ka Sao Paolo ridades, enne kui 2016. aastal Euroopasse saabus. Sevillaga ühte heitmine näis paberi peal väga hea valikuna, ent samal ajal kui Neymar tegi Hispaanias oma viimase hooaja, ei saanud Ganso kuidagi endale hoogu sisse. Kõikide sarjadega kogunes aasta peale vaid 16 kohtumist.

Teine hooaeg oli veelgi hullem, kui kokku tuli ainult 11 mängu ja neist viimane juba 20. detsembril. Seejuures ei hoidnud Gansot tagasi mitte terviseprobleemid, mis teda Santose ajal kõvasti kimbutasid, vaid lihtsalt sobimatus ühegi peatreeneri visiooniga. Hispaania klubi juures said mullu kätt proovida koguni kolm treenerit.

Talvise üleminekute akna ajal seostati Gansot mitme klubiga, aga lõppkokkuvõttes ei tulnud ühestki diilist asja. Isegi brasiillasi palavalt armastavate Portugali klubide huvi jäi lahjaks. "Ta on kreatiivne, hea standardolukordade lahendaja, aga tema mängus pole Euroopa jalgpalli jaoks vajalikku intensiivsust," kommenteeris toonane Lissaboni Sportingu boss Jorge Jesus.

Jesusi sõnad on Amiens'ile ohumärgiks, aga samal ajal võib peatreener Christophe Pelissier loota, et Andaluusias kõrbemine ja senine üldine oma tohutule potentsiaalile mittevastav esinemine paneb Ganso jälle koondise vääriliselt esinema. Alles kaks suve tagasi kuulus ta veel brasside Copa America Centenario satsi. Seegi fakt näitab hästi, millise uskumatu lükkega tema hankimise näol tegu on klubi poolt, kes ise rassis 2016. aastal 3. liigas.

Neymar, kes Gansot nimetanud isegi oma vanemaks vennaks, saab endise parema käega palliplatsil uuesti kokku 20. oktoobril.

Kommentaarid

Postita kommentaar