 |
| (foto: Twitter @Everton) |
Neljapäeval läks Inglismaal enne uut Premier League'i hooaja algust kinni tänavuse suve üleminekuteaken. Seoses mängijateturuga on viimastel nädalatel põhifookuses olnud Jose Mourinho jauramine ning viimastel päevadel teenis rohkelt tähelepanu Tottenhami soovimatus endale kedagi lisada, aga tagaplaanil sai Everton hakkama väga huvitava aknaga.
Mullu vaid 49 punkti ja 8. kohaga piirdunud meeskond lisas endale üleminekute viimase päevaga Bernardi, Yerry Mina ja Andre Gomesi, kasvatades oma suvise ostlemise arve üle 90 miljoni euro. Wayne Rooney lahkumise järel vabanenud suur palgaraha kulus marjaks ära.
Rooney minek on omamoodi sümboolne märk klubi soovist liikuda minevikust edasi. Everton on sel sajandil olnud Inglismaal üks stabiilsematest meeskondadest, kuigi vahepeal kuue peale kasvanud suurte seltskond on pidevalt püüdmatuks jäänud. Ent vaadates, kuidas Tottenham "Suure Kuuiku" sekka end mahutas, siis annab see kõigile teistele indu ja lootust jõuda samale maale.
Uuele tasemele pääsemise alusteks on oma tugev noortesüsteem ja arukas värbamine. Vaadates viimaste aastate esiletõusu noorukitelt nagu Mason Holgate, Dominic Calvert-Lewin ja Tom Davies, siis võib öelda, et Everton on esimese osa paika saanud. Nüüd on vaja edasi liikuda plaani teise poolega ja see suvi on uue jalgpallidirektori Marcel Brandsi juhtimisel suur samm selle suunas.
Marco Silva käsutuses on mitmekülgne ja sügav rivistus, mis suuremat sorti vigatuskriisita võiks aidata meeskonnal suurte kannul kogu hooaja kaasas jõlkuda. Vähemalt paberi peal on koosseisu puhul raske välja tuua mõnda nõrka kohta.
Natukene saab norida ainult keskkaitses, kus Michael Keane'i aktsiad on üsna kahvatu debüüthooaja jooksul langenud ja Phil Jagielka töötab viimaste aurude pea, kuid vormis olles on tegu kahtlemata igati adekvaatsete tegelastega. Räägitakse veel, et ka Kurt Zouma võidakse kätte saada.
Äärekaitses on Prantsusmaaga 2014. aasta MM-il ja 2016. aasta EM-il käinud Digne'i kõrval justkui uueks täienduseks ka Seamus Coleman, kes õnnetu jalaluumurru tõttu tegi eelmisel hooajal kaasa vaid 12 liigamängus. Neli aastat tagasi Premier League'i hooaja sümboolsesse koosseisu valitud iirlane on tervena kindlasti üks Inglismaa parimaid paremkaitsjaid.
Eelmisel hooajal imeti endale kolme erineva peatreeneriga 58 väravat, seega oli kaitse Evertonil ilmselgelt enim korrastamist vajanud valdkond. Koos varumeestega nagu Leighton Baines ja Jonjoe Kenny võiks see ilusti jõuda tagasi TOP10 hulka ja ehk isegi kaugemale. Näiteks Newcastle lasi endale mullu 47 väravat ja platseerus kaitses osas 7. kohale.
Keskväljal on Gueyele ja kahe aasta tagusele Euroopa meistrile Gomesile konkurentsi pakkumas Daviese kõrval ka Morgan Schneiderlin, veel üks tõusvatest tähtedest Beni Baningime ning tervenedes ka alati usaldusväärne James McCarthy. Lisaks võib seal oma abi
Äärtel saab alustada seisus, kus algkoosseisust jäävad välja nii Theo Walcott kui Yannick Bolasie. Richarlison on küll rohkem vasaku ääre mees, aga võib arvata, et ei teda ega kunagist väga ihaldatud meest Bernardi pingile istuma ei toodud. Esimene võib mängida ka keskel, nii et Walcott ja Bolasie ei tohiks muretseda selle pärast, et jäävad tolmu koguma.
Huvitav variant ründava kolmiku hulgas on ka Ademola Lookman - aasta tagasi Inglismaa U20 MM-i võiduni aidanud talent, kes sai eelmise hooaja lõpuosas Leipzigis laenul olles 11 Bundesliga mänguga kirja viis väravat ja kolm väravasöötu.
Tipus katab Cenk Tosuni seljatagust eelkõige Oumar Niasse, kes Silva juhendmisel hooajal 2016/17 säras, aga ka Calvert-Lewinit võib seal kindlasti näha, kuna äärtel on elu kitsaks jäänud. Lisaks on veel satsis Sandro Ramirez, kes alles üleeelmisel hooajal lõi La Ligas Malaga eest 14 kolli, aga paraku on hispaanlase mänguvorm taandumas sama kiiresti kui tema karvkate pealael.
Tosunil olid mõningad probleemid Besiktasest saabumise järel, aga eeldatavasti võib neid pidada kohanemisraskusteks. Hooaja viimase kümne vooruga löödud viis väravat peaks olema Evertonile julgustavaks märgiks. Ja isegi kui Türgi vägilane päris 100%-liselt välja ei vea, siis on Silval võtta vana lemmik Niasse - mees, kes oli mullu kogu liiga üks parimatest väravad/mänguminutid suhte osas, lüües ühe iga 135 minuti kohta.
44 väravat mängus jättis Evertoni mullu liiga tagumisse poolde ja sarnaselt kaitsele peaks ka sealt tubli edasiminek tulema. Kõik relvad on selleks olemas. Seejuures võib Richarlisonist kujuneda üks suvise akna parimatest ostudest.
21-aastane brasiillane läks klubile esialgu maksma ligi 40 miljonit eurot, mis ei ole just taskuraha ühegi klubi jaoks, ent julge samm võib end kuhjaga ära tasuda. Kindlasti polnud Richarlison eelmise hooaja lõpus Watfordi eest mängides 40 miljonit maksev mängija, ent aasta alguses näidatud potentsiaal oli hämmastav.
Fluminensest saabunud äär sai oma esimese 13 Premier League'i mänguga kirja 5+3. Kogu ülejäänud hooajaga tuli juurde vaid 0+1, aga selle osas mängis oma rolli kindlasti noort mängumeest tabanud suur koormus. Brasiiliast tulles oli Richarlison juba alates veebruarist mänginud iganädalaselt vutti ja nii sai lõpuks kokku järjepanu mängitud poolteist aastat. Nüüd puhanuna võiksid ilusad ajad naasta. Lisaks tuleb märkida, et see oli just Silva, kes Richarlisoni Watfordis ühe liiga põnevaima mängijana tegusema pani.
"Kui ta ei ole juba üks maailma parimatest treeneritest, siis kindlasti saab ta üheks neist," kiidab Richarlison Guardianis. "Arvan, et ta hakkab Evertoniga tiitleid võitma, ja kes teab, äkki tulevikus ka rahvuskoondisega."
Premier League'i tiitel on Evertoni jaoks kindlasti veel kaugel, kuna ainult tõelised imemeeskonnad suudavad end suurtest ette murda, kuid edu karikasarjades - miks mitte?
Kommentaarid
Postita kommentaar